Robootikasse integreeritud tehisintellekti abil on loodud tohutud innovatsioonivõimalused tööstusest kuni tervishoiu- ja teenindussektorini. Tehisintellekti kasutuselevõtt robootikas esitab ka uusi väljakutseid seadusandjatele ja juristidele, et töötada välja asjakohased eeskirjad, mis määratleksid etiketi, ohutuse, vastutuse ja andmekaitse.
Tehisintellekt võimaldab unistada sõidukite iseseisva liikumise võimalusest, mis nõuab erilist lähenemist selliste tehnoloogiate reguleerimisele ja standardimisele. Tehisintellekti saab kasutada ka tööstusrobotites, mis suudavad teostada keerulisi ja ohtlikke tootmisprotsesse, suurendades nii tööviljakust kui ka tööohutust. Tehisintellekti kasutatakse meditsiinirobotites täpsete kirurgiliste operatsioonide, diagnooside ja patsientide hoolduse teostamiseks; seega tekivad vastutuse ja meditsiinilise eraelu puutumatuse küsimused. See hõlmab ka koduhoolduseks, hariduseks ja meelelahutuseks mõeldud vidinaid, kusjuures tehisintellekt aitab kohandada robotite funktsionaalsust vastavalt kasutajate vajadustele ja eelistustele.
Tehisintellekti kasutavad robotid töötlevad ja salvestavad sageli suuri andmemahte, sealhulgas kasutajate isikuandmeid. Neid tuleks kaitsta kooskõlas eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate kehtivate õigusaktidega. Tehisintellektipõhiste robotite kavandamisel ja kasutamisel tuleks lähtuda eetilistest standarditest, mis väldivad võimalikke kuritarvitusi ning austavad inimõigusi ja -vabadusi. Sätestada erinormid ja -standardid, mis määratlevad nõuded seoses tehisintellektipõhiste robotite ohutuse, tõhususe ja usaldusväärsusega.
Tehisintellekt robootikas on üks paljulubavamaid valdkondi, mille saavutused võivad mitmes aspektis muuta inimtegevuse olemust. Samas on selliste tehnoloogiate edukas ja ohutu kasutamine mõeldav vaid tingimusel, et luuakse asjakohane õigusraamistik, mis reguleerib tehisintellekti kasutamist, andmekaitset ja inimõiguste kaitset ning määratleb vastutuse robotite tegevuse eest. Selle raamistiku väljatöötamiseks ja rakendamiseks on vaja seadusandjate, tehnoloogiaarendajate ja ühiskonna kõiki jõupingutusi.
Tehisintellekt – mis see on?
Tehisintellekt (AI) tähistab arvutiteaduse alavaldkonda, mis tegeleb masinate kavandamisega, mis suudavad teha asju, kasutades tavaliselt inimintellekti. Täpsemalt on see arvutiprogrammi või masina võime mõelda, õppida ja ennast täiustada kogemuste, õppimise (teabe ja teabe kasutamise reeglite omandamine), arutlemise (reeglitest järelduste tegemine ligikaudsete või kindlate järelduste tegemiseks) ja enesetäiendamise abil. Eelkõige on tehisintellektil – masinõppes – võime õppida ilma selgesõnalise programmeerimiseta, et viia läbi automaatset andmetöötlust.
Peamised AI komponendid ja meetodid on järgmised:
- Masinõpe: Tehnoloogiad, mis võimaldavad arvutitel õppida andmete põhjal ja teha eelneva kogemuse põhjal prognoose või otsuseid.
- Sügavõpe on masinõppe alamharu, mis koosneb väga keerulistest neuronvõrkudest, millel on palju abstraktsioonikihte.
- Neuronivõrkude inspiratsiooniks on inimese aju struktuur, mis on pärast tohutute andmetega treenimist võimeline õppima ja mustreid ära tundma.
- Erinevad tehisintellekti rakendused murduvad järgmistesse tööstusharudesse:
- Tervishoiu diagnoosimine, personaliseeritud raviplaanide loomine ja meditsiiniliste andmete haldamine.
- Finantsteenused – kauplemise automatiseerimine, riskijuhtimine, pettuste tuvastamine.
- Autotööstus – autonoomsete sõidukite ja juhiabisüsteemide arendamine.
- Erilist tähelepanu nõuavad tehisintellekti kasutamise eetilised ja õiguslikud aspektid, sest tekivad eraelu puutumatuse, turvalisuse ja masinate otsuste eest vastutuse küsimused. Loomulikult eeldab see selliste õiguslike ja regulatiivsete raamistike tegelikku arengut, mis reguleerivad tehisintellekti kasutamist vastavalt selle ohutule ja tõhusale rakendamisele ühiskonna huvides.