Klienditeeninduses, e-kaubanduses, turunduses ja õiguspraktikas koguvad populaarsust tehisintellektil ja masinõppel põhinevad chatbot-programmid, mis simuleerivad vestlusi tõeliste nõustajatega. Need sõltuvad inimkõne mõistmiseks, tõlgendamiseks ja sellele vastamiseks loomuliku keeletöötluse tehnoloogiast. Kasutades masinõppe tehnikat, kohanduvad ja parandavad juturobotite süsteemid vastuste kvaliteeti, õppides suurtest tekstiandmetest. Andmebaaside ja APIde integreerimisega saab nende funktsionaalsust laiendada, võimaldades neil teha teatavat tüüpi toiminguid, näiteks broneerida või anda personaliseeritud teavet. See omakorda nõuab teabe turvalise töötlemise, salvestamise ja edastamise hoolikat kavandamist. Ütlematagi on vaja piiritleda ka juriidiline vastutus seoses juturobotite toimingutega, näiteks kui teavet esitatakse vigadega. Vestlusrobotite arendajad ja omanikud peavad olema selgelt määratletud vastutuse osas, et vältida võimalikke õiguslikke riske.
Lõppkokkuvõttes pakuvad juturobotid tohutut võimalust suurendada klienditeenindust digitaalses maailmas. Nende kasutamine nõuab aga lisaks tehnilistele oskustele ka juriidiliste aspektide arvestamist. Seega, kui ettevõtted ja ühiskonnad soovivad edukalt integreerida juturobotid, peavad nad välja töötama ja rakendama selged reeglid ja põhimõtted.