{"id":5582,"date":"2024-11-02T14:00:52","date_gmt":"2024-11-02T14:00:52","guid":{"rendered":"https:\/\/crowdy.ai\/two-nobel-prizes-in-2025-were-awarded-for-achievements-related-to-artificial-intelligence\/"},"modified":"2025-06-03T08:09:33","modified_gmt":"2025-06-03T08:09:33","slug":"two-nobel-prizes-in-2025-were-awarded-for-achievements-related-to-artificial-intelligence","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/two-nobel-prizes-in-2025-were-awarded-for-achievements-related-to-artificial-intelligence\/","title":{"rendered":"Vuonna 2025 kaksi Nobelin palkintoa my\u00f6nnettiin teko\u00e4lyyn liittyvist\u00e4 saavutuksista."},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\"><p>[vc_row][vc_column][vc_column_text]Nobelin kemianpalkinto my\u00f6nnettiin merkitt\u00e4vist\u00e4 saavutuksista proteiinien rakenteen tutkimuksessa. Palkitut olivat yhdysvaltalainen tutkija David Baker sek\u00e4 brittil\u00e4iset tutkijat John Jumper ja Demis Hassabis panoksestaan \u201dproteiinirakenteiden koodin selvitt\u00e4misess\u00e4\u201d. David Baker sai tunnustusta menetelmien kehitt\u00e4misest\u00e4 t\u00e4ysin uudenlaisten proteiinien luomiseksi, mit\u00e4 tutkijat olivat pit\u00e4neet l\u00e4hes mahdottomana. N\u00e4it\u00e4 uusia tekniikoita on hy\u00f6dynnetty avaamaan uusia n\u00e4k\u00f6aloja biokemiassa ja l\u00e4\u00e4ketieteess\u00e4.<\/p>\n<p>Toisaalta John Jumper ja Demis Hassabis kehittiv\u00e4t kehittyneen teko\u00e4lymallin proteiinien monimutkaisten rakenteiden ennustamiseen. T\u00e4m\u00e4n neuroverkon perusta lanseerattiin jo vuonna 2020, ja se edustaa vakavaa l\u00e4pimurtoa laskennallisessa mallintamisessa. Sill\u00e4 on laajoja sovelluksia esimerkiksi l\u00e4\u00e4keteollisuudessa ja biotekniikassa.<\/p>\n<p>N\u00e4in David Bakerin vuonna 2003 tekem\u00e4 tutkimus ja brittil\u00e4isten kehitt\u00e4m\u00e4 neuroverkko ovat proteiinitutkimuksen ymm\u00e4rt\u00e4misen ja soveltamisen kulmakivi\u00e4. N\u00e4m\u00e4 uudet kehitysty\u00f6t syvent\u00e4v\u00e4t ymm\u00e4rryst\u00e4mme biologisista prosesseista molekyylitasolla ja avaavat uusia n\u00e4k\u00f6kulmia l\u00e4\u00e4kkeiden ja terapioiden kehitt\u00e4miseen.<\/p>\n<p>Fysiikan Nobel-palkinnon saivat yhdysvaltalainen John Hopfield ja brittil\u00e4inen tutkija Geoffrey Hinton erinomaisesta ty\u00f6st\u00e4 koneoppimisen alalla. John Hopfield keksi assosiatiivisen neuroverkon, joka pystyy rakentamaan kokonaisia kuvia uudelleen osittaisista, rikkin\u00e4isist\u00e4 tai muuten vioittuneista kuvista. T\u00e4m\u00e4 teknologia on kehitt\u00e4nyt laajaa tutkimusta siit\u00e4, miten aivot k\u00e4sittelev\u00e4t tietoa ja rakentavat muistoja uudelleen.<\/p>\n<p>Geoffrey Hinton sai saman arvostuksen luomalla rekursiivisen neuroverkon, joka auttoi suuresti kuvien ja tietosekvenssien tiettyjen elementtien tunnistamisessa ja analysoinnissa, ja h\u00e4nen aikanaan tekem\u00e4ns\u00e4 ty\u00f6 on toiminut nykyaikaisten luonnollisen kielen k\u00e4sittelymenetelmien ja tietokonen\u00e4\u00f6n menetelmien selk\u00e4rankana.<\/p>\n<p>Heid\u00e4n 1980-luvulla tekem\u00e4ns\u00e4 ty\u00f6 oli perustavaa laatua koko teko\u00e4lyn viimeaikaisen noususuhdanteen kannalta, sill\u00e4 se on sek\u00e4 teknologinen ett\u00e4 k\u00e4sitteellinen perusta alan erilaisille kehityssuunnille. N\u00e4m\u00e4 saavutukset todistivat teoreettisen tutkimuksen suuren merkityksen fysiikan ja tietojenk\u00e4sittelytieteen perustutkimuksessa ja korostivat tieteellisen l\u00f6yt\u00e4misen tieteidenv\u00e4lisen l\u00e4hestymistavan vahvuutta.[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row el_id=&#8221;videosdiv&#8221;][vc_column][vc_column_text css=&#8221;&#8221; el_id=&#8221;videosdiv&#8221;]<\/p>\n<div id=\"vid\" style=\"overflow: hidden; margin-bottom: 30px;\">\n<div style=\"float: left; margin-right: 20px; margin-top: 8px;\"><iframe src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/5coKcVMaabw?si=Vp6z5j1ZoCBI6gSl\" width=\"500\" height=\"281\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/div>\n<p>Crowdy.ai-s ei loo me ainult uuenduslikke chatbot-lahendusi \u2013 me loome kogukonna, mis keskendub nutikale kliendisuhtlusele, automatiseerimisele ja tehisintellekti tulevikule \u00e4ri maailmas. Tulevikku vaatava ettev\u00f5ttena usume, et l\u00e4bipaistvus, haridus ja pidev suhtlus klientidega on pikaajalise edu saavutamiseks h\u00e4davajalikud. Seet\u00f5ttu oleme aktiivselt esindatud sellistes platvormides nagu YouTube, Instagram, LinkedIn ja muudes sotsiaalmeediakanalites. Meie eesm\u00e4rk on hoida teid kursis, inspireerida ja varustada teid k\u00f5igi vajalike vahenditega, et saaksite t\u00e4ielikult \u00e4ra kasutada tehisintellekti viimaseid edusamme. Meie kanalitele registreerudes saate juurdep\u00e4\u00e4su asjakohasele ja kergesti m\u00f5istetavale sisule, mis aitab teil teha targemaid otsuseid ja parandada suhtlust klientidega.<\/p>\n<\/div>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row][vc_column][vc_column_text]Nobelin kemianpalkinto my\u00f6nnettiin merkitt\u00e4vist\u00e4 saavutuksista proteiinien rakenteen tutkimuksessa. Palkitut olivat yhdysvaltalainen tutkija David Baker sek\u00e4 brittil\u00e4iset tutkijat John Jumper ja Demis Hassabis panoksestaan \u201dproteiinirakenteiden koodin selvitt\u00e4misess\u00e4\u201d. David Baker sai tunnustusta menetelmien kehitt\u00e4misest\u00e4 t\u00e4ysin uudenlaisten proteiinien luomiseksi, mit\u00e4 tutkijat olivat pit\u00e4neet l\u00e4hes mahdottomana. N\u00e4it\u00e4 uusia tekniikoita on hy\u00f6dynnetty avaamaan uusia n\u00e4k\u00f6aloja biokemiassa ja l\u00e4\u00e4ketieteess\u00e4. Toisaalta John &hellip; <\/p>\n<p class=\"link-more\"><a href=\"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/two-nobel-prizes-in-2025-were-awarded-for-achievements-related-to-artificial-intelligence\/\" class=\"more-link\">Jatka lukemista<span class=\"screen-reader-text\"> &#8221;Vuonna 2025 kaksi Nobelin palkintoa my\u00f6nnettiin teko\u00e4lyyn liittyvist\u00e4 saavutuksista.&#8221;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":5583,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[117],"tags":[330],"class_list":["post-5582","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ai-fi","tag-ai-in-related-fields-fi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5582","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5582"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5582\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":27843,"href":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5582\/revisions\/27843"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5583"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5582"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5582"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/crowdy.ai\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5582"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}